Kohustusliku alghariduse kohta, 1930

Täitevkomitee ja rahvakomissaride nõukogu otsus

Üldine kohustuslik algharidus

Edukaks sotsialistlikuks ehitamiseks on vaja vabaneda töötavate inimeste suurte masside kultuurilisest ja tehnilisest mahajäämusest võimalikult lühikese aja jooksul. Seda ülesannet ei saa lahendada ilma üldise kohustusliku hariduseta.

Võrreldes revolutsioonilistel aegadel hõlmab algharidus palju laiemat kooliealiste laste hulka.

Kuid üldise alghariduse ettevalmistamine ja läbiviimine toimus seni rahuldamata. Nõukogude võimud, eriti haridusasutuste komisjonid ja kohalikud täitevkomiteed, samuti kutse- ja avalik-õiguslikud organisatsioonid, pöörasid sellele küsimusele täiesti ebapiisavat tähelepanu.

NSV Liidu Täitevkomitee ja Rahvakomissarite Nõukogu juhivad kõigi kesk- ja kohalike omavalitsuste tähelepanu asjaolule, et üldine algharidus on lähituleviku kõige olulisem poliitiline ülesanne. Samal ajal rõhutavad NSV Liidu Keskjuhatuse ja Rahvakomissarite Nõukogu, et selles küsimuses on tõeline edu võimalik saavutada ainult töötavate inimeste ja avalike organisatsioonide laia masside aktiivsel osalusel.

Kutsudes professionaalseid, komsomoli, ühistuid ja teisi avalikke organisatsioone, samuti kõiki töötajaid, töötavaid talupoegasid, eriti kollektiivseid talunikke ja nõukogude intelligentsust, näitama suurimat algatust ja energiat ning saavutama otsustava võidu üldise alghariduse eesliinil, otsustavad NSV Liidu keskjuhatus ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu :

1. Tutvustada 1930.-1931. Aastal kõikjal NSVL-is 8–9-aastaste laste (poiste ja tüdrukute) üldist kohustuslikku haridust vähemalt nelja-aastase algkooli ulatuses. Selle kohaselt aktsepteerima 1930. aasta sügisel kõigi nende vanuserühma laste kooli, kes ei ole veel koolis osalenud.

Kehtestada 1930–1931 esimese astme kooli (nelja esimese töögrupi) kohustuslik läbipääs kõigile nendes koolides osalevatele lastele, olenemata vanusest.

2. Kehtestada alates 1930-1931 kohustuslikust haridusest 11–15-aastastele lastele (poistele ja tüdrukutele), kes ei ole lõpetanud nelja esimest töögrupi rühma. Nende jaoks korraldati kiirendatud eriaastad ja iga-aastased koolikursused ja -grupid koolides (sõltuvalt nende koolitusest).

3. Tutvustada 1930–1931. Aastast universaalset kohustuslikku algharidust lastele (poistele ja tüdrukutele) seitsmeaastase kooli mahus tööstuslinnades, tehase piirkondades ja töötajate asulates, seades kohustusliku lõpuleviimise kogu seitsmeaastase kooli läbimise kõigile I kooli lõpetavatele lastele (esimesed neli töögrupi rühma), alustades 1929-1930 lõpetanud isikutest.

Kehtestada kõigi seitsmeaastase koolikursuse kohustuslik lõpetamine kõigile nendes koolides samasse paika kuulunud lastele alates 1930-1931. Nendes valdkondades tuleks erilist tähelepanu pöörata seitsmeaastaste tehaste koolide võrgustiku kasutuselevõtule.

Liidu valitsused ja autonoomsed vabariigid ning piirkondlikud täitevkomiteed, samuti piirkondlikud täitevkomiteed võivad kehtestada kohustusliku seitsmeaastase koolituse teistes paikades, eelkõige täieliku kollektiviseerimise valdkondades.

4. Tugevdab märkimisväärselt kolhooside noortekoolide (nii päeval kui ka õhtul) kasutuselevõttu 1930-1931. Aastal, et hõlmata enamik kolhoosi noori 1932-1933.

5. Eriliste kodumajapidamiste ja organisatsiooniliste raskuste tõttu on teatavates kultuuriliselt tagurduslikes vabariikides ja autonoomsetes piirkondades ning mõnes kaugemas piirkonnas asuvate mitte-linnade asulates lubatud kõrvalekalle (mitte rohkem kui 1-2 aastat) eespool nimetatud üldise kohustusliku alghariduse perioodidest.

Need kõrvalekalded on igal üksikjuhul lubatud liidu vastavate vabariikide valitsuste poolt.

6. Kohustus saata lapsed kooli, kelle jaoks on kohustuslik haridus kehtestatud, määratakse nende vanematele, samuti neile isikutele ja asutustele, kelle hoolduses lapsed on.

Selle kohustuse täitmata jätmise korral määratakse vastutus liidu vabariikide õigusaktide kohaselt.

7. Vastutus kõigi praktiliste tegevuste läbiviimise eest, mis tagavad üldise kohustusliku alghariduse rakendamise, on määratud linna-, linna- ja külanõukogudele ning linnaosa täitevkomiteedele.

8. Selleks, et tagada kohustuslik algharidus vajalike vahenditega, võtke järgmised meetmed:

a) alates 1930.-1931. aastast tuleks märkimisväärselt tugevdada eraldisi nii kohalikule kui ka ühisele riigieelarvele, eelkõige koolide ehitamiseks mõeldud rahalisi vahendeid, millel on eritoetused kogu liidu eelarvest; selle toetuse suuruse kehtestab NSVL Rahvakomissaride Nõukogu;

b) üldhariduse rahastamisse, samuti üldhariduskoolide ehitamisse, remontimisse ja varustamisse tuleks kaasata majandus-, ametiühingu-, ühistu- ja muud avalik-õiguslikud organisatsioonid; Majandusagentuuride finantsplaneeringud suuremahulise kapitali ehitamiseks peaksid hõlmama kapitaliinvesteeringuid üldhariduse koolide ehitamiseks NSV Liidu valitsuse ja liidu vabariikide valitsuste kinnitatud kogustes vastavalt nende kuuluvusele;

c) tuleks meelitada laiema töömahu enesetegevus sotsialistliku konkurentsi alusel (spetsiaalsed mahaarvamised, tulud kultuuri hektarite kollektiivsest kündmisest, ülemuste abi, vaba tööjõu osalemine jne).

9. Koolide ehitamisel raha kulutades on esmajoones vaja rahuldada peamiste tööstuspiirkondade ja töökeskuste, riigi talude, täieliku kollektiviseerimise alade ja kultuuriliselt tagasiulatuvate riiklike piirkondade vajadusi.

10. Selleks, et pakkuda üldharidust vajalike kooliruumidega, teha liidu vabariikide valitsustele ettepanek anda koolide ruumide kasutamise eesmärgil muuks otstarbeks dekreedid, samuti endiste mõisahoonete, konfiskeeritud kulakmajade jms kasutamine üldhariduskoolidena.

11. Juhendada liidu vabariikide valitsusi, samuti ehitusmaterjalide jaotusorganeid võtma meetmeid üldhariduskoolide ehitamiseks ja kapitali remondiks vajalike ehitusmaterjalidega, kooskõlas üldise alghariduse rakendamise kavaga.

Linna-, linna- ja külanõukogud, samuti piirkondlikud täitevkomiteed peavad lõpetama koolihoonete ja -mööbli renoveerimise ning kütuse, raamatute, õpikute ja kirjutusvahendite hankimise enne järgmise õppeaasta algust.

12. Et universaalhariduse koolidele pakkuda universaalse hariduse plaanide kohaselt vajalikku õppejõudu, juhendada liidu vabariikide valitsusi järgmiste tegevuste läbiviimisel:

a) kiiresti laiendada pedagoogiliste instituutide ja tehnikakoolide võrgustikku, samuti spetsiaalseid pedagoogilisi kursusi, suurendada nende õpilaste arvu ning tugevdada ka teiste õpetajakoolituse vormide kasutamist;

b) võtta meetmeid, et meelitada õpetajaid, kes ei tööta oma erialal;

c) kaasata pedagoogiliste haridusasutuste üliõpilasi tootmispraktika praktikas universaalse koolituse töösse;

d) tugevdada kommunistlikku ja töökeskkonda õpetajate seas.

13. teeb liidu vabariikide valitsustele ülesandeks kehtestada normaalne õpilaste arv õpetaja kohta.

14. teeb liidu vabariikide valitsustele ülesandeks vaadata läbi pedagoogiliste instituutide, tehnikakoolide ja kursuste õppekavad ja programmid ning viia läbi tegevusi, mis pakuvad õpetajatele marxistlikku-leninistlikku ja polütehnilist koolitust.

15. Mõtle õpetajatele pandud uute ülesannete tähtsusele ja keerukusele, juhendab liidu vabariikide valitsusi märkimisväärselt parandama õpetajate materiaalset olukorda tööõppeasutuses.

Aastatel 1930–1931 pakuvad maapiirkondade töötuskooli õpetajad toiduaine- ja tööstuskaupadele tööstustöölistele kehtestatud standardite kohaselt.

16. Hariduse parandamiseks ja kõige vaesemate töötajate, talutöötajate ja vaeste laste õnnestumiseks õnnestumiseks annavad järgmised meetmed: t

a) 1930-1931. aastal oluliselt suurendada nende laste materiaalset abi õpikute, kirjutusmaterjalide, kingade, rõivaste, toidu, transpordi jms vabade tarnete vormis;

selleks tuleks suurendada selle abi eelarvelisi eraldisi, meelitada ligi avalike organisatsioonide rahalisi vahendeid ning luua spetsiaalsed vahendid NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu kehtestatud viisil;

kutsuda NSV Liidu välis- ja sisekaubanduse volinikku ning NSV Liidu Tarbijaühiskonna Keskliitu võtma meetmeid kohalike toidu-, jalatsi- ja rõivafondide loomiseks üldhariduskoolide vaestele õpilastele;

b) laieneda täiendavatele klassidele mahajäänud kooliõpilastega, samuti enne algkooli sisenemist töötajate, talutöötajate ja maapiirkondade vaeste eelkoolitusele; selleks on vaja õpetajate sotsiaalse töö järjekorras kaasata vanemate, vanemate rühmade õpilaste, pioneerorganisatsioonide vara ning kasutada praktikana ka pedagoogiliste ülikoolide ja tehnikakoolide üliõpilasi;

c) tugevdada igakülgselt üldhariduskoolide polütehnilist iseloomu;

d) juhendama liidu vabariikide valitsusi kehtestama töötuskoolis õppeaasta tavapärast kestust, mis on reeglina vähemalt 225 koolipäeva, võttes arvesse kohalikke eripärasid.

17. Nõukogude elanikkonna rahaliste vahendite ja jõudude mobiliseerimiseks üldise kohustusliku alghariduse läbiviimiseks tuleb kiiremas korras luua piirkondlike (piirkondlike) täitevkomiteede, ringkonnavalitsuste komiteede, linnade ja külade nõukogude komiteed, et edendada üldist kohustuslikku haridust.

18. Korraldada liidu vabariikide valitsustele käesoleva määruse alusel:

a) mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, et väljastada resolutsioone üldise kohustusliku alghariduse kehtestamise kohta;

b) viie aasta kultuuri arengukava läbivaatamisel töötada välja üldise kohustusliku alghariduse kavad, nähes ette vajadust tagada nende plaanide rakendamine kooliruumide ja pedagoogiliste jõudude abil.

19. Juhendada NSV Liidu Töötajate ja Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissariaati ning Liidu vabariikide Töötajate ja Talupoegade Inspektsiooni rahvakomissariaate üles seadma süstemaatilist universaalse kohustusliku alghariduse jälgimist.

NSV Liidu KEC esimees M. Kalinin

Asetäitja NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees Y. Rudzutak

NSV Liidu CEC sekretär A. Yenukidze

Moskva - Kreml.

14. august 1930

№ 43/308.

Avaldatud Nõukogude Liidu KEC uudiste nr 224 ja 15. septembri 1930. aasta Vene Vene Keskjuhatuse.

Vaadake videot: Märt Sults - Järjekordselt arupärimine lasteaiaõpetajate töö väärtustamisest (September 2019).